luul tuli ja läks meelest ära
enne kui suutsin talle järgi huigata
neid hõikeid, mis loovad maailmaruumi
ja aega ja mõõdet, mis hoiab kinni kõike,
elus ja eluta maailma.
kadunud deemon on kuskile seintevahele
kinnijäänud ja karjub hinge seest
aga mina olen kohanud taevast ja naeratan
talle valgete hammaste välkudes
torud mu ümber vilistavad matuselaule
ja pulma-ning töölaule
ma ajasin deemoni minema Meie Isa Palvega
aga ta tuli manatu sisse tagasi.
tüdruk ju ometi ise tahtis enda sisse deemonit
ja tegi Saatanaga lepingu ohverdades oma esimese
lapse Talle.
mõned inimesed ei usu seda aga kui kaame tuul võbeleb
ta põsesarnadel ja rangluudel hakkasin mina seda uskuma
ajasin koos astmahooga Ta minema kuid siiski
Ta kooberdas hiljem kavalalt hiilides tagasi
tüdruk enam ei räägi minuga on plass ning
vaikuses tundub nagu ta ei hoolikski enam millestki siin
maailmas
võigaste mateeriatompide keskel.
kõledad iilid hiilivad minust mööda trampima
viilkatustele enne sabatit
mina olen näinud palju ja ei suuda seda eriti enam kanda
see vist oligi mu meelest läinud luul,
mis tahtis seest välja pitsitada.
ei tea, kas õnnestus ta päriselt
tagasi kutsuda.
***
(mai 2009)
