Sunday, February 26, 2012

pärast pikka teekonda

mööda liivakõrbeid

pärast üksinda tantsimist

mööda süsi

jõuame kõik ikka

kunagi tagasi  koju

kodu kallistab meid siis

nii nagu  varem poleks uskunud

et on üldse võimalik

näeme jälle

ja läheb

jättes endast maha suure rahu

ja ootuse

jälle nägemisest.

Posted by pragunenud leevike in 12:41:52
Comments

2 Responses to “”

  1. K says:

    Kallis Joanna,

    Kui mäletamata ajast
    liikumatu

    mulla pealt raputab
    ja teele asub
    siis selleks
    et võita.

    Nii pikalt ootasin Sinu tagasitulekut, ja olin ütlemata rõõmus, kui lõpuks jälle välja ilmusid…
    K.

  2. pragunenud leevike says:

    Aitäh Sulle, Kristel! :) Lisaks sellele, et Su kommentaar väga ilus on, sobib see sellesse kevadesse lausa suurepäraselt. Tahaks Sind kunagi ka näha.