mosaiik

ma kirjutan sissekande, et ikka kõik teaksid, kuidas mu uusaasta vastuvõtmine toimus.

ma ei läinud tartusse, vaid:

mul on palavik ja paha olla ja ma proovin terveks saada.
mis tundub võimatu, sest mul on hobuseköha (ma ei saa paari meetritki väljas astuda, kui ma juba köhin nii, et kardan lämbuda)
yhesõnaga on mul kolmandat aastat järjest uusaastaööl kopsupõletik vist.
ja ma istun arvuti taga, täiesti kainena, ootamas uut köhahoogu.

head uut aastat teile kõigile.

On 31. detsember ja ma teen nagu kõik teisedki aastakokkuvõtte.

Sel aastal oli raamat vist yks olulisemaid edasiminekuid elus
ja ultramelanhooli teise albumi väljatulemine
ja nefasse astumine koos ungari reisi, veini ja nefa jõulufilmiga on kindlasti yks helgemaid asju. koos suurepäraste inimestega, kellega ma poleks tuttavaks ilma ungari reisita saanud!
lauriga tuttavaks saamine ja isa luulekogu koostamise ning järelsõna aitamine, et see nyyd kevadel välja tuleks.
mariega tuttavaks saamine ja sellegakaasnev maagia (mõnetine yledoos sellest)
(muide selle vähese aja jooksul, mil olen nii laurit kui mariet tundnud, on nad mulle nii palju head teinud, et olen neile elu lõpuni tänulik kõige selle eest)
mystilised kogemused ja areng (pole mõtet kysida, mis täpsemalt, ei vasta). mystikud.
kärbseseen
kolimine tartus yhest korterist teise. (jätsin kummitava peegli ja kapi maha:D)
talvel oli yks põhilisi asju kindlasti A.L. kes teab, see teab initsiaale, aga huumorit sai.
kevadel oli veel muidugi palju palju õudsat, mida ei taha meenutadagi (rebase surm, maffia - väikesed killud vaid sellest õudusest)
ja nyyd sygisel kandis õõva tähendust - kalmistuklubi. kes teab, see teab.
telekinees
muud ilmad
tripid janisega (ta sai ninahaava ka sel aastal wuhhuu)
agnes jäi haigeks ja põeb reumat kodus :/
tõnn sõitis ära prantsusmaale elama
luiga jäi vaeseks jälle, kuid leidis killukese õnne
marite ja genklubi leiavad kindlasti omaette koha selles aastas. mulle hakkab teater isegi meeldima nii varsti.
ja palju palju toredaid inimesi veel, kellega olen tuttavaks saanud ja kes mulle nii palju hinge tuge on andnud, et kõigest ei jaksa kirjutada

kui midagi veel meelde tuleb, siis täiendan.

maailma lõpus on NURGA BAAR, kus kunagi kohtume kõik!

ja homme on vana-aastaõhtu. lähen tartusse, et olla koos janise ja marisega. ehk on ka kadi seal. ja ma olen nii mõnusalt vihkamist täis.
aastad keerutavad ymber minu aga mina ei suuda muutuda. neli aastat… ja yks sama tunne (või tundetus). ja siiski mulle vahel meenub see kylm aprill ja niiske lumi.
aga see polegi tähtis. lihtsalt nukker on see, et ykskõik kui palju ymber ei muutuks, jään mina ikka samaks. niiske lumi ja kylm aprill on ikka veel, ikka veel kusagil ajukeerdude sees.
aga see aasta on olnud tegelikult lahe, parem kui eelmine, vähemalt. ja palju on toimunud, palju on kadunud. on antud ja võetud. see aasta rohkem kui tavaliselt. tahaks vaid olla sinine kass kusagil pilvel ja kräunuda paljudes tähtedelt armu.
kõik ymber on muutunud, ainult mina olen ikka veel sama. aga homme on vähemasti yks ilus õhtu ma loodan ja siis hakkab sess uuesti ja on vaja õppima hakata. polegi yldse kaua aega midagi vaadanud õppimisest. palju on juhtunud, palju. aga mina olen sama. mis kokkuvõttes teeb nagu polekski midagi juhtunud.

how do you do, voodoo?

Postimehes hindasid kriitikud kõiki sel aastal ilmunud plaate. Ultramelanhool sai kuuenda koha. 

“6. Ultramelanhool
«Materjal» (um)

Nende eesti poiste (vabandust, trummar Raoul Kurvitz) teine album esitab iseloomult nii siirast ja alasti, muusikaliselt nii omaette maailmas elavat rokksaundi, et paralleelid tekivad 70ndate Rujaga.” (tsitaat Postimehest 20.12.2008)

Yks hea uudis jõuluaegu.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20685044

kohe lapsepõlv tuleb meelde.

ai raisk kuidas ma kooli vihkasin

raouli esitlus on kell kuus ja enne seda peab palju palju ära tegema asju, mis mul plaanis on olnud. janise synnipäev oli ja näed, nyyd ongi tal 22 vanatydruku taks käes. lasi oma emal lollipeaga luuletust lugeda, mis talle heast tahtest synnipäevaks tegin. seda siia ei pane kyll aga ehk kunagi näitan kusagil. kena tekst tuli aga ma ei tea veel ka.
nefa jõulupidu oli täitsa tore ja film kukkus kenasti välja. karl on tubli. esmaspäeval lähen tartusse tagasi, et oma koopia õppetoolist ära tuua. nõndaks. ja genklubisse viisin ultramelanhooli plaadi myygile. millega seoses mulle meenub “sahtlist välja” kampaania: 
http://www.teatritehas.ee/sahtel.html
noorte teatritehas tartus (marite tähendab tegelikult põhiliselt) korraldab ja ma olen ka andnud nõusoleku tekste vaadata ja sõna sekka öelda. nii-et saatke oma näidendeid sinna.
mõtlesin, et väike reklaam ei tee paha. (:

p.s. hea on tallinnas olla!

Täna käis Raoul siin ja andis mulle oma justilmunud raamatu “Attitude. ülevaade hoiakulisest popkultuurist” esimese osa. Teine ilmub aasta pärast. Ja järgmine reede on esitlus Kuku klubis. õõõõ. Yldse on järgmine nädal kuidagi ohtlikult sabimist täis - esmaspäeval on Roy raamatu esitlus, teisipäeval on demonoloogia eksam ja Nefa jõulupidu (mille pärast mul on veits närv ka sees, sest ei ole kindel, kas film, mille karl-eriku, pikse, ehti ja avega tegime seal näitamiseks, tuli ikka hea välja. karl pole näha saatnud, ta monteerib seda) noh ja siis reedel on Raouli raamatuesitlus, kus kuidas see oligi “vähendasin enda kylalistelisti sajale” palju rahvast on. noh mulle ei meeldi yldiselt palju rahvast… no ja siis pyhapäeval tuleb mamma ja Raouliga mõisa sõita, sest ta plaanib isa raamatukujunduse aluseks mõisa võtta ja tahab sellest pilte teha. vot.
noo ja reedel tuleb veel Robert ka Saksamaalt tagasi! Siis peab teda veenma hakkama, et ta bändi ikka edasi oleks nõus tegema. ja arutama temaga kontserdikorraldamist jälle jälle jälle vist, sest plaat ju just ilmus ja nõuab kontserti. hõhhh. ootan väga väga Robertit igaljuhul, saab kohvi rõdul juua jälle ja klassivõitluslikku mussi kuulata!

ja mul on alaväärsuskompleks ka, täna tekkis… Raoul andis mulle oma raamatu ja kuna see on just see tänapäevase popkultuuri n-ö eellugu, kuni aastani 1964 vist oli vot, siis seal ees on kohe jubejube ILUS pilt, kus peal on mamma ja mu päris vanaisa, keda yhe korra olen vaid näind ja Raoul on toredalt alla kirjutanud, et: Ema ja isa noortena ….
vot aga mamma on seal niiiiiiii hingematvalt ILUS! Ma tahaks ka nii ilus olla nagu mamma oli noorena….

igaljuhul see pidu peab ykskord lõppema!

mul on tunne, et kogu selle sahmimise juures jääb mul kõik kool unarusse :/

ärkasin täna kell kolm ja jooksin visuaalsesse antropoloogiasse. kõik selle pärast, et eile tahtis erik minu ja janisega jooma hakata. ma ei saa siiani aru, kuidas ta hommikul kell kaheksa end kooli venitas. vot.

homme lähen tallinnasse, siis järgmine nädal veel demonoloogia eksamile siia tartusse ja siis vist ehk ei tulegi sel aastal enam siia. kui tulen, siis ainult ehk raamatuid laenutama, kui keskraamatukogus miskit pole. vot.

järgmise aastani kallid tartu sõbrad. ilma teieta oleks see linn veel muserdavam.

ja ma tahan kõiki teid tallinna inimesi näha ja teiega jõlkuda. ja ma nii ootan, millal robert saksamaalt tagasi jõuab, siis saab rõdul kohvi juua temaga ja eesti kirjandust maha teha

ja ma tahan mereäärde!!! kes minuga nädalavahetusel mereäärde jalutama tuleb?

Eile tulin Tartusse yle nädala ja oh yllatust! Raamatukogus jooksis Marite mu poole (jah, raamatukogus, mitte Zavoodis, et asi selge oleks). Läksime Maailma sööma ja pärast seda - oh yllatust - Zavoodi. Keegi oli kriblanud lauale Eha Lättemäe luuletuse ja tsitaadi Albert Camus´lt. Helge tunne lõi kohe sisse. Ja muidugi ytles Marite mulle, et: ” saad sa aru, eelmine nädal tulin Zavoodi ja Mart Velsker tuli otse ukse peal vastu, mismõttes nagu??” No ja siis ma muidugi seletasin talle, et meil oli rebaste rets eelmine nädal ja terve see kirjanduskamp jõuab ju alati Zavoodi välja, kui midagi suuremat on.
ja siis Marite vehkis mu ees “Pragmapoeetika” ja “Eesti kirjanduslooga” , suurepärane mõte minu meelest Zavoodis suure raamatukuhjaga käia.
Loodan, et Sul religioonipsyhholoogia eksam seekordki hästi läks. Ma loodan, et leidsid ikka sealt oma elu mõtte nagu õpikul kirjas oli.

Vot igaljuhul lõpuks me jõudsime välja selleni, et elu peitub yhes sõnas - passioon - kannatus ja kirg. (ehkki mul on viimastel aastatel kyll ylekylluses ainult seda esimest)

Täna tegi Ülo mulle demonoloogias märkuse: joanna, kas teil on kõigile midagi öelda ja tahate seda terve auditooriumiga jagada? kui ei, siis palun olge vait.

piinlik oli aga ma ju lihtsalt kysisin epult essee kohta miskit.

eile saatsin veel Ristole rahvajuttu veits ja ylehomseks on veel essee ka teha. phhh. ma annan otsad. ja nõiakunsti raamatut polnudki raamatukogus, mis siis, et mul läheb seda eksamiks vaja.
ehk mariel tallinnas on… eksam on õnneks järgmisel nädalal.

täna ei viitsi kyll vist mitte midagi teha.. ma ei tea, mingid raamatud ma laenutasin aga ma ei ole kindel, kas suudan täna õppida. alles eile õppisin ju veits. hehe. mul pole õrnaaimugi, kuhu ma säherduse laiskusega välja jõuan. mitte kuhugi vist ja see ongi probleem.

homme hakkan referaati tegema… ideaalis muidugi.

ja täna näen janist yle mitme nädala - nii nii äge.!

vohh!

ahjaa. ja eile nägin Erkkit ka. Tuli tänaval vastu ja oi, ta isegi laulis mulle saksa keeles Lili Marleeni kui kuulis, et mulle ta plaat meeldis. Jube äge oli. Ja tal oli punane lips kaelas, millele oli kirjutatud Merry Christmas ja jõulumees oli vist sellel ka. hehehe. Ja mis oluline - Erkki oli kaine. Lust oli kohe vaadata. ja kui sellist pilti näha vahetult pärast tartusse jõudmist, siis on selline tunne nagu tartu seisaks oma nõmedas halluses ja kuskil keskel oleks midagi sillerdavalt lõbusat. jah, tuglasel oli õigus, kui ta ytles, et tartu päästavad n-ö hullumeelsed (täpset tsitaati ei mäleta).

ma palun vabandust kõige eest ja olen loll nagu lauajalg.