Saturday, November 29, 2008

lõpetasin just Nick Cave’i teksti “Red right hand” tõlkimise. Rahustas veidi.

Punane parem käsi (Nick Cave)

 

Tee väike jalutuskäik linnaäärde, mine yle radade,

Sinna, kus viaduktid kõrguvad hukatuselindudena,

Nagu oleksid nihkes ja pragunenud

Sinna, kus saladused lebavad ümbritsetud tuledes,

Ymisevates juhtmetes.

Jäta seljataha väljak, möödu sillast, möödu veskitest,

Möödu virnadest

Kuule, sa ju tead, et Sa ei tule tagasi?

Kogunevas tormis tuleb pikk, kena mees

räpases mustas mantlis koos punase parema käega

 

Ta haarab Su enda kätevahele ja ytleb, et oled olnud hea poiss

Ta taastab kõik Su unistused, mille hävitamiseks kulus

Su elu

Ta jõuab sügavale su hinge, varastab selle Sult kokkutõmbununa,

Kuid Sa ei saa sinna midagi teha.

Ta on Jumal, ta on mees, ta on tont, ta on guru,

Yle kaduva maa sosistatakse ta nime,

Aga mantli all peidus on ta punane parem käsi

 

Sul pole üldse raha? Ta hangib sulle natuke

Sul pole autot? Ta toob Sulle ühe

Sul pole enese vastu lugupidamist, sa tunned end kui putukas,

Hästi, ära muretse sõber, sest sealt ta tuleb

Läbi agulite, varemete ja läbi lehestike ning

vallatusi pakkuvate hurtsikute

vari langeb igale poole, kus ta seisab,

roheliste paberite virn tema punasel paremal käel.

 

Sa näed teda oma luupainajates, sa näed teda oma unelmates,

Ta ilmub ei kusagilt, kuid pole see, kes paistab

Sa näed teda oma peas ja teleekraanil,

Ja kuule sõber, ma hoiatan, pane see kinni,

Ta on tont, ta on Jumal, ta on mees, ta on guru,

Sa oled yks väike mikroskoopiline osa hammasrattast

Tema hukatuslikus plaanis,

Mida kujundas ja juhtis ta punane parem käsi.

 

Posted by pragunenud leevike at 00:49:25 | Permalink | No Comments »

Friday, November 28, 2008

all messed up

ma ei tea enam, mida arvata maailmast. laternapost vaatab kardinavarjust põlglikult pilgates vastu ja ma tõesti ei tea. ma ei tea, kas olen selleks suuteline, kas seal annab ÜLDSE midagi veel päästa. ma tunnen, kuidas miski rõhub mu sees ja tahab päästa aga ei tea, kas on suuteline. ja ma tean, et mamma arvab, et ma suudan seda… me pole rääkinud kyll aga ma näen ta silmadest. jah. ja ma tean, et ta näeb ka nii mõndagi minu omadest. rohkemgi veel, kui tahaksin. aga tõesti … ma ma ma tõesti ei tea, kas olen selleks suuteline. pillutan väikeseid õhukesi sädemeid endast tuulde ja loen viimast palvet tänasele õhtule. kell on kohe kaksteist.
minu jõud on suur, kuid kas sellest piisab?

we are getting away with it
all messed up.

ma ei ole vist ammu ammu nii segaduses KÕIGE pärast olnud. kas ma suudan päästa veel seda, millest ma ei tea, kas seda yldse annab veel päästa?

Posted by pragunenud leevike at 21:30:22 | Permalink | No Comments »

Saturday, November 22, 2008

ultramelanhool - materjal

Ultramelanhoolil ilmus nyyd plaat ka n-ö fyysiilsel kujul ja seda on võimalik minu käest osta. Hind on 150 krooni ja plaadi peab ettebroneerima, sest nii on kergem nendega ymber käia, ilma neid asjata kaasas tassimata. Hind on 150 eek’i ja yhendust tuleks võtta plaadi ostmise soovikorral minuga aadressil joannael@gmail.com

Ilusat lumetormi!

Posted by pragunenud leevike at 17:15:46 | Permalink | No Comments »

Thursday, November 20, 2008

lumi!

sajaks, ainult sajaks
seda valget pehmust juurde
lõkendades naerupalle
viskaks Sulle kraesse
sajaks, ainult sajaks
seda valget lootust juurde,
härmas hing siis sulaks
päikselompideks.

ilm on vaikselt varsti
valget vahtu täis.

*****************************************

see lumi võiks mitte kunagi ära sulada. sajaks ainult juurde!

Posted by pragunenud leevike at 11:28:21 | Permalink | No Comments »

Wednesday, November 19, 2008

mul oli väga halb olla aga Hando suutis seda parandada! Oh, keegi pole minust vist veel nii ilusalt arvanud.
Posted by pragunenud leevike at 15:32:36 | Permalink | No Comments »

waiting for the miracle

või siis pigem

waiting for death

ma ei jaksa enam

Posted by pragunenud leevike at 13:41:55 | Permalink | No Comments »

Saturday, November 15, 2008

Ultramelanhoolil sai lõpuks kodulehekylg valmis, kust saab mussooni alla laadida.

www.ultramelanhool.org

Mõtlesin, et võiks Roberti bändi ikka promoda siia kah.

Aga kõik on nii keeruline, keeruline. Ma ei oska enam olla. Tõnnis olen pettunud, kunagi oli ju parim sõber aga nyyd läks Prantsusmaale elama ja isegi ei suvatsenud mulle täpset aega öelda, et millal.
Janisega on ka halvasti. Hoia end, mu kullake! Parim sõbranna, õeke!
JA JA Kerli!!!! Miiiiks???? Miks miks miks!!! Ma nii hoian neid ja mul pole enam kedagi varsti.
Aga Lauri saatis väga ilusa Machado luuletõlke, mille valmis tegi. Et lund ikka sajaks. Ma ei tea miks aga Lauris on nii palju positiivset energiat, et ta kirjad teevad tuju heaks ja nii nii armas oli lugeda Vikerkaarest ta luuletusi, mis ta eelnevalt jupikaupa kõik mulle oli saatnud ja arvamust kysinud. Nunnukas lausa. Inimene on nii heaks sõbraks saanud mulle vähem kui poole aastaga. Hämmastav, lausa hämmastav. Tavaliselt läheb mul aastaid enne, kui kellegagi sõbrunen.

Ja Kristit oli yle nii nii pika aja näha hää eile. Pea vastu ikka selles lõputus maailmas.
Triinut tahaks näha!
Isa luulevärgindusega peaks intensiivsemalt hakkama tegelema, Lauri tahab ja ma tahaks ise kah! Ja Marie ytles oma myrgisel kombel “uus kogu hingab Sulle kuklasse, hakka kokku panema, materjal on ju koos” hehehehe

Vahepeal on olnud suht nõiasabat aga mul on sellest kõrini!!!!! Ma tahaks lihtsalt rahus elada! Miiiiiiiks ma ei saa ega suuda seda? Miks kõik on ikka ja jälle nii halb nii halb nii halb nii halb nii halb.
mul pole vaja seda Väge ega ka mitte kirjutamist! Ma tahaks lihtsalt olla õnnelik. See on aga igaveseks mulle keelatud.

Posted by pragunenud leevike at 02:26:47 | Permalink | Comments (5)

Sunday, November 9, 2008

tegelikult ma tahaksin lihtsalt kaduda, haihtuda. olla olematu.
Posted by pragunenud leevike at 09:27:09 | Permalink | Comments (1) »

Thursday, November 6, 2008

Ja tänane mõttetera:

Ma olen pilvedes.

Posted by pragunenud leevike at 15:51:04 | Permalink | No Comments »

Wednesday, November 5, 2008

vihma võiks sadada, siis saaks olla kodus, juua teed ja magama minna. tahan magada. ma ei oska ju tegelikult mitte kui midagi. mitte midagi mitte midagi ei oska. kõik läheb nagunii halvasti. oijahhh. saputan oma tiivad puhtaks ja lähen ilma pooleks astuma. ise olles juba vaid poolenisti alles. peaks tegema mingi kuuajase lugemiskuuri, kus loeks hästi hästi palju filosoofiat. kõiki neid ägedaid tyype, kes maailmale ära tegid. ma mäletan, et see on rahustav ja mõtteid tekitav tegevus. palju palju filosoofiat lugeda. jaa.! nagunii sellises yksinduses aitavad ainult raamatud ja kirjutamine. mõningad ärakäimised sinnajuurde ja ehk siis saab mõneks ajaks jälle korda. oh kuidas ma vihkan novembrit - aasta-aastalt ootan, et ehk seekord on kõik hästi ja ma saan kuidagi selle ilma masenduseta yleelada aga ei ! sel aastal uuesti! ja see on alles november ja selle kuu algus.kui novembrist veel kunagi veebruar saab, siis on ju kõrgpunkt käes ja lataki! jälle olen siruli. ma tean kyll. oh kuidas ma tahaksin elada teisiti.
Posted by pragunenud leevike at 17:01:27 | Permalink | Comments (1) »