mosaiik

Esimene jaanuar. Mingi ärkasin kell 21 õhtul ning nyyd kogun jõudu šamanismiteooriate uurimustöö jaoks. Homme sõidan tagasi Tartusse - või also known as The City of Darkness - minu jaoks. Kummaline on. Tõesti. Kõik.
Kõik alles algab.
Kõik sädeleb ja kõik on uus. hm. Ei tea. Aga peaks ytlema nii, nagu Robert arvab: “Võidab see, kelle matustel kõige rohkem ilusaid tydrukuid nutab.”

Aega ei ole tõesti olemas.

yldiselt olen kaks ööd šamanismiteooriat õppinud kursaõega ja meil mõlemil on tunne, et kui veel kaua sellega tegeleme, saavad meist narkomaanid.

ses suhtes, et loed paar lehte raamatust - seened. loed jälle paar lehte raamatust - taimeleotised, loed veel paar lehte - tšuktšid uskusid, et kärbseseen viib neid kohtuma surmaga, mille abil nad saavad kontakti esivanematega. veel paar lehte - tsiteerin aastal 1940 kirjapandud märkemeid obiugrilaste kohta: “jumal juhatas šamaani, kui nad kõndisid, kuni jõudsid suure poti juurde, mis oli täis kärbseseeni, ja riputasid selle tule kohale. šamaan hakkas ennustama, sõi seeni, hakkas trummi lööma ja siis ennustas.” obiugrilased muide kutsusid šamaani ka “kärbseseenesööjaks” - loed natuke edasi - tsiteerin: “on oletatud, et inimesed tundsid juba paleoliitikumi lõpus - oma 10 000 aastat tagasi - hallutsinatsioone tekitavate vahendite teadvust avardavat toimet” - veel paar lehte - handi šamaanid tarvitasid kärbseseeni ja laulsid rituaali ajal kärbseseenelaule, ei saa mainimata jätta, et rituaal ei ole surnud veel tänapäevalgi. ja siis herodotose kirjeldus skyytidest, kes viskasid tulle kanepiseemneid ja siis huilgasid rõõmsalt ja tundsid aurusaunastt mõnu… hallutsinatsioone tekitavat hašisikanepit kasutasid. (see muide oli skyytide puhastusrituaal pärast matuseid) - pmst raamat oli 150 lehte pikk ja iga kymne lehe järel oli mingi värk hallutsinogeenidega. ja järgmist raamatut ei ole veel lugenud aga seal olid juba mingid pildid mingist LSD katsest.

ja siis muidugi see värk, et noore šamaani ekstaasitehnikate õppimise yks väga oluline osa on hallutsinogeenide kasutamise harjutamine. … normaalne …

siis ei saa pahaks panna, et kui meie esimeses loengus keegi kysis naljaga õppejõult, et kui ta käib šamaane uurimas, et kas ta siis tarvitab nendega koos hallutsinogeene ka ja õppejõud vastas muiates: “noh. vahest tuleb ette jah.”

aga muidu olid šamaanid normaalsed androgyynid lisaks sellele ja olid vahelyliks kahe soo vahel esindamata ise kumbagi. paljud olid transvestiidid. ah ja väga tihti saadi šamaanihaigus unes nii, et astuti vaimuga vahekorda.
aa ja unes tykeldas vaim su ära ja siis pärast luges luud yle ja kui midagi ei klappinud, siis oli persses. sest kui pärast šamaanihaiguse põdemist sinust šamaani ei saanud, siis sai sinust hysteerik

äge asi see sissejuhatus šamanismiteooriatesse, peaks ytlema.

Näed, vaata kuidas siniseid liblikaid lendab mulda. Ma ei taha seda enam näha. Kuid pean.
Mul ei ole taas und. Kirjutan ja mõtlen enda väga kirjule aastale tagasi. Kummaline on, isegi väga. Täpselt selline tunne, nagu oleks juba vana ja mõtleks enda elumustrile. Selline tunne nagu mitte midagi ei seisaks enam ees. Ehkki ma tean, et veel paljugi on ees. Kunagi saab kõik korda. Viimased kolm aastat on kyll mind jälitanud justkui needus, siiski ma loodan, et yhel päeval ma sulan. Kolm aastat ja mitte yhtegi tunnet peale yksinduse ja illusionaarsete meelepetete. Need meelepetted panevad siiski mind uskuma, et ka ilma põlemata saab elada. Mis siis, et lõpuks võib saada elavaks muumiaks, kes ei hooli enam kellestki ja kelle suurimaks lõbuks on mängida veel iseend säilitanud inimestega. EI! Minust ei tohi seda saada. Ma olen ju näinud, kui valus see mäng on tegelikult sellele, kes seda mängib. Ma olen näinud seesugust kibestumust ning selleks ma ei muutu!

Kolm aastat tyhjust. Can you imagine? aga on ka neid, kellel on seitse aastat või terve elu…

Lootust ehk veel on.
Unesegane soga. Täna jälle ei maga.

Ja minu kõige šefimad tyybid - triin, janis, tõnn, maari, roland, robert, martin - ilma teieta oleks palju raskem. aitäh, et olete.

*varahommikune sentimentaalsus*

Päike sillerdab autodel, neile lootust sissepuhudes. täna on hallikirju hommik, kassidki magavad veel. kuid mina vaatan aknast välja ning varsti hakkan liikuma. tartusse! paari päeva pärast tulen siia tagasi. armastan seda linna oma yksinduses. ta seisab uhkelt kui võidukas lipp keset laipu täis sõjavälja. ja mul on soe siin.
kent mängib taustal - paremat muusikat talve ei oskakski tahta. kent on talve nägu.
   midagi nimetut justkui otsiks mind.

Ninel Täheke sündis aastal 2007, päev pärast Jeesuse synnipäeva. Kui Ninel sai kakskymmend, hakkas sõda lähenema. See ei heidutanud teda. Miski selles tekitas elevust. Soe surin voolas yle selja, kui ta vaatas tähtedeta taevast. „Purpur on mu lemmikvärv“ mõtles Ninel ja uinus magama. Uuel aastal saabuski sõda. Ninel oli sõjas eeskujulik meditsiinõde ning ravis haavatud sõdureid. Sõda sai läbi ja varsti hakkasid kõik lapsed Ninelli tänu ta tarmukusele hoidma ning tõid talle kingitusi.Temagi oli laste vastu hea. Nii hea, et iga laps, kes ta õpetussõnade järgi käitus, sai väikese päikesekujulise märgi ja purpurse kaelaräti. Purpur oli endiselt Ninelli lemmikvärv.

Ainus täht, mis edaspidi taevas säras, oli Päike. Ka öösel. Mis siis, et sel ajal oli see teiselpool maakera. Päike oli Ninelli lemmiktäht.

yldiselt võiks see nõme trall jõulude ja kohustusliku peo - aastavahetuse - ymber juba ära lõppeda. ausalt, kopp on ees. nii tyhjalt polegi vist enne tundnud. jõuluöö täis tyhjust. aga miks on vaja neid võlts-hoolimise pyhi, kui nagunii on tegelikkuses ykskõik. hoopis armsam on igapäevases elus vahel leiduv pärishoolimine.
    kõik oleks nagu…
               k
            adun
               u
               d

             elu on igavesti lõpetamata lugu, mis saavutab enda näilise - pooliku - lõpu siis, kui inimene sureb. ta jääb aga lõpetamata, sest mõte katkeb enne selgust.
kui jumal oleks kirjanik, meie ta raamatu tegelased ning inglid lugejad, oleks elu arvatavasti modernistlik romaan, kus mõte katkeb poolelt sõnalt ning lugejad jääksid arutlema mõtte yle, millele vastust on võimatu leida. nad tõlgendaksid seda loojast erinevalt ning paneksid tegelastes viimase jaoks ebaolulisi omadusi tähele, miks viiksid terve arusaama eksitusse.
             vaid kirjanik teab tõde.

aasta on lõppemas ja kõigile sel aastal enda elu mõttetult raisanud indiviididele kirjutasin paar rida.

Kätevärin vaid

Astub komistades ligi

siis, kui autoteedel vaid

on pori pritsimas

ja ei olegi ju tahta

miskit enamat

see kätevärin sinu liikmeil

on su enda soov

sa ei mõelnud siis,

kui liialt elasid (või surid, kes teab)

sa ei tahtnud siis

enam puhtalt nutta (või naerda, kes teab)

olen tallinnas ja kohe varsti on jõulud. loen kohustuslikku kirjandust ja kui väga veab, suudan ka kirjatööd õigeks ajaks lõpule viia. sel nädalal ilmus eesti keeles esmakordselt koraan, mille ma mammalt-papalt juba jõulukingina endale sain. tahaks, et oleksin kõik kohustusliku varemalt läbilugenud, siis saaksin sellele pyhenduda ning võrrelda koraani ja piibli myyte. suhteliselt sarnased peaksid olema ning tahaks teada, kuivõrd on sarnasusprintsiibil tõepõhja all.
siin on hea. ei tahakski enam tartusse minna, sest siin saab keskenduda lugemisele ning kirjutamisele, mitte nagu tartus. on väheseid, keda tahaks sealt tartust siia, kuid need vähesed on tähtsad.
kui sess saab läbi, pyhendun myytideuuringutele pyhakirjades ning hakkan taas kirjutama. samuti olen targem ning loodan, et hakkan varem eksamiteks valmistuma, sest hetkel kipub kiireks minema. aga noh, kuidagi saab hakkama. kas või unetundide arvelt aega näpistades. kirjandus tuleb läbilugeda ning tekstid valmis kirjutada. oeh.
olen olnud liialt mõjutatav ja ettevaatamatu. nagu tarokaartides on devil. nyyd on kõik, ma loodan, muutunud. mitte midagi materiaalset ega maist ei saa mind enam köita. elu on ju vaid selleks, et õppida ja arendada vaimu.
unmensch? nein. übermensch.

täna pikendasin enda raamatute tähtaega, sest ei jõudnud läbilugeda. enamik tegi täna folkloristika eksamit, mina teen jaanuaris, mis siis, et tean, siis kirun ennast xD
sõidan varsti tallinnasse ja saan täna yle ma ei tea kui pika aja, enda emaga kokku. mingi vähemalt kuuaega ei ole teda vist näinud.
reedeks oleks vaja mingeid asju ehk diletantide jaoks ajada, kui poisid tahavad. meelis istus muidu paar päeva tagasi zavoodis ega teadnud robi kanga-ideest mitte midagi. äge oli.
hiljemalt laupäeval olen tartus tagasi, sest siis on Leili sünnipäev. tuleb miski äge kink valmismõelda.
ja Janisel tuleb ka varsti sünnipäev. huvitav, kas tuleb pidu ja mida talle kinkida. oeh.
ma olen väsinud. aga rahul.
ja endisel klassivennal tuli plaat välja. loodan, et ta on sellega edukas.
oeh.
janis! lumi peaks maha tulema ja siis peaks selle suure ja eduka plaani kordasaatma, mis meil oli seoses fotode ja tekstidega !

grhäuhh.
sile läheb karvase sisse, mis see on?

….

porgand.

õpin folkloristikat jaanuariks ette.

sain tõnni ja juhaniga kokku. meil tõnniga on sügisest üks plaan. kui kõik õnnestub, oleme mõneks ajaks orbiidilt kadunud.
tallinn on lahe. kesse ütles, et see linn on külm. jumala mõnus on.
mingi värk, et kummal värisevad käed rohkem - minul või tõnnil. olenemata sellest, et kui käed kõrvuti panime, värisesid mul rohkem, arvan, et tal värisevad rohkem, sest mina ei murra saia nagu alkohoolik pühapäeva hommikul. ja tõnn on tubli, ei joo enam. paar kuud juba. kuid noh teatava rohelise taimega on ta väga heaks sõbraks saanud, paremaks kui enne.
päeval käis triin siin ja me arutasime, et süsteemis oleks nagu mingi rike. kõik ju peaks tegelikult hästi olema, aga ikkagi ei tunne end normaalselt. sama teema jätkus mul ja tõnnil, kui olime juhani rongipeale saatnud.
jõudsime tõnniga järeldusele, et kõik need mõtted, et miks me siin eksisteerime ja mis on meie mõte on heaoluyhiskonna mured. aafrikas mõeldakse selle yle, et elada ja kuidas elada/hakkama saada, mitte miks elada ja hakkama saada.

mida targemaks inimkond saab, seda rohkem hakkab ta end hävitama.
inimesed on piisavalt arukad, et luua end hävitavaid, sageli muul otstarbel vajalikke asju/aineid. nad pole aga piisavalt targad, et neid õigel viisil kasutada.

inimene on jumal maakeral ja kärbes universumis.