mosaiik

Ma ei ole ikka veel õppima hakanud. hõhhh. lootusetu juhtum olen vist. täna on kassitoomel mingi tsill. tahaks teid niii väga näha, aga ei jõua, sest olen veel tallinnas ja hakkan viie ajal alles tartusse sõitma.

eile oli tõnni 19. sünnipäev. tähistasime seda kesklinnas. jube vähe rahvast oli: maret, tõnn, pääru, juhan ja tõnis. oli tore näha inimesi, keda pole nii ammu näinud. tõnn jõi end kahjuks aga veidi liiga purju ja me proovisime teda koju aidata, kuid ta tahtis ise minna, lõpuks viis maret ta koju. tõnis läks varem (tähendab õigel ajal) minema ja meie (mina, juhan ja pääru) sõitsime taksoga minu juurde ning tegime metsatukas popsu. siis kõmpisime sealt tagasi ning läksime magama. juhan ja pääru lahkusid mingi paar tundi tagasi alles. ja väga tore oli. kuigi noh, ma ei tea kuidas ma homse folgi ära teen, väga õppima ei kutsu hetkel.

ja tõnn, kui sa juhtud seda lugema, siis tea, et mis ka ei juhtuks, mina olen sul alati olemas, ma pyyan sulle alati toeks olla, kui sul tuge peaks veel vaja minema.

mustad lained langesid kaljudelt kildudeks maapõue.

Langeb vihmaks irreaalsust

      Siis, kui kolmnurk helendab

Ja midagi ei ole alles,

Midagi ei seisa ees

        On vaid kolmnurk.

Hele valgus

        Igavik.

***

Mõni saab ehk aru, enamik mitte.

Oh seda suurt ja õnnelikku väsimust, mis mu sees on ja tahab magada. Olen Tallinnas ning siin on kõik nii rahulik ja vaikne. Selline suur laiskus tungib peale. Mitte midagi ei viitsi teha ja mõneti tundub, et nii ongi hea. On öö ja leekiv pimedus. Kuvar kiirgab sinkjat valgust ning tunnen, kuidas miski mu seest välja voolab. Taas. Ühtki mõtet pole.

Korra nägin Robertit, hommikul tuleb jälle siit läbi vist ja siis õhtupoole tõttan Tõnniga arvatavasti kokkusaama. Peaks enda elus korda looma.

 Tahaks Maarit ja Janist näha–pole Teid nii ammu näinud, aga Teie olete ju Tartus. Oeh.

Kadunud.  

nii. on kolmapäev ja mul jäi yks loeng ära, sest jaan unt on haige. endiselt.

varsti peaks hakkama õppima või vähemalt proovima sellega tegeleda, sest homme on eesti keeles arvestus. esmaspäeval on folkloristikas arvestus.

oeh. eile olin usundiloos. mingi tydruk minestas seal ära ja heinrichil, kes istus mu kõrval, oli ka paha olla. aga muidu oli tore. õhtul oli kursusega pubiralli, millele tulid kyll väga vähesed kohale, sest johannes tuli mõttele vast liiga hilja.

pärast pubirallit nägin janist, kes läks haridusteaduskonnaga kuskile ja mingi hetk ma olin zavoodis nendega koos, hiljem ajasin veidi mariaga seal samas juttu ja siis läksin koju magama.

ja täna ma ei jõudnud JÄLLE lastekirjandusse.

huvitav, kas ma yldse kunagi jõuan sinna?

nädalavahetusel tõttan korra tallinnasse, tahaks inimesi näha, eriti tõnni, kellel on sünnipäev laupäeval.

oh seda suurt õnne! mul on vasakpoolne loeng - esteetika. marx ja nietzsche ja hästi palju diamaterialismi. poleks arvanud, et maailm veel nii ilus on ja veritsevalt punane.

 ja me kindaga oleme seal pinginaabrid. nagu esimeses klassis oleks kohe ja vasakpoolne õpetus hakkab pihta. kõik on nii ilus.

 ”olge mureta, nietzschest kasvab välja” /ü. matjus/

oh well. eile oli yle pika aja väljakannatatav päev. õhtul toimus minu juures mingi asi. kohal olid maari, heinrich, leili, maddy ja merka. kahju, et harak, kes kyll tartusse tuli, ei saanud kohale jääda ja hyppas korra vaid sisse ja jooksis kohe ka välja.

mingi imelik vaikus on, justnagu talvel, siis kui sajab mitmendat päeva lund. kummastav.

puruneb kildudeks ja jahtub vereks. kirves südamesse ja liigume edasi. päike ei paista kyll kunagi. kuid elada võib ja olla. tule ja värvi end mustaks nagu öö, pane selga valge mantel ja mine!

Ja täna peaks minu juures mingi istumine toimuma, Maari korraldas(b) vist midagi, ise ei viitsi.

Oeh.

Mingi kummaline madalseis. Jah, just nii. Eile suutis Kinnas mu tuju paremaks teha ning ma siiski jõudsin yhte loengusse. Ta vedas mind kaht näitust vaatama ja oli muhe. Pärast loengut hakkasid pilved mööda taevast taaskord sõudma ning kõik tundus  taaaskord nihkesse vajuvat. Kuid siis tuli Päästja-Kirss kes pakkus õhtuks plaani välja ning me läksime kuskile Elise juurde veidi jooma ja vessarit tegema. Lahe oli. Kahju ainult, et Maari ja Heikki niivõrd vähe aega olid ja kohe ära läksid. :/

täna lähen Maailma.  

KIRSCH says:

joanna. says:

KIRSCH says:

KIRSCH says:

KIRSCH says:

joanna. says:

joanna. says:

ma ärkasin hommikul õigel ajal kyll ylesse aga ei viitsinud minna

ja vähemalt ei ole mina ainus, kes luuserdab.

varjud jooksid kokku ja muutusid looriks.

iga hetk puruneb yha uusi lennukeid mu kohal kildudeks. hommik algas sügisvihmaga. öösel olid painajad kylas ning ei saanud magada. hommikul ärkasin kell 7 ylesse, kuid kõik oli nii nihkes ja kriipiv, et loengusse ei jõudnudki. täna vist yldse ei jõua, tuju pole. väikekodanlik hariduse väärtustamine ja vaid iseendale mõtlemine. kellele seda vaja on? seinad ei seisa enam paigal ja kaugenevad. terve elu kaugeneb vaikselt. magada ei taha, syya ei taha. leevikesed langevad traataedadelt väikesteks tykkideks. yksik tuluke vilgub kuskil ja ootab päikeseloojangut, kuid selleni on veel pikk tee. jookseks kylmadesse lainetesse, eks.

õhk on jäine, kuid samas nagu põletaks nahka auke. sügis on käes ja päike tõuseb igal hommikul aina hiljem. vahepeal on olnud pikk paus ja nüüd. nüüd on jälle nii nagu alati, kui sügis hakkab puudelt lehti langetama. ma hakkan taas jõudu kaotama. kriipivad küünised sisemuses on halvad, alati on olnud, kuid vahepeal jäävad nad magama ega tuleta ennast meelde. soojus jääb tulemata. õhuseinad on paksemad kui betoon. vahest on tunne, et isegi telliskive oleks kergem sissehingata kui hapnikku. palavikku pole, kuid ometigi on sisemus palavikuline.  üle kuu on kõik ümberringi nihkes. ma ei ütleks, et see halb on, aga see on teistmoodi.

ja keegi valvab alati pealt. ma tean seda. vahepeal on külm ja siis on jälle tuline. vahepeal läbib vibratsioon just nagu tervet tuba, tervet maailma, kuid siis on taaskord vait. tartu on väga kummaline. mingi haiglastvõitu boheemlus läbimiksitud eluveega. usute tõesti, et igapäevane eluvee tarbimine vähendab olemise ängi? ei usu, et arvate nii.

 olemine jääb ikka samaks, täpselt nagu ka vikerkaares on alati ühesugused värvingud.

veri on halb ja teravate asjadega mängimine on ohtlik. palun, ärge tehke endale haiget.